Segmenteeritud neutrofiilid, mis heli, normaalväärtused ja muutused
Neutrofiilid on teatud tüüpi valged rakud või leukotsüüdid, mis vastutavad organismi kaitse ja immuunsuse eest, vastutavad lisaks nakkuste vastu võitlemisele ka haigete rakkude mähkimisele ja nende elimineerimisele. Neutrofiile toodetakse ja säilitatakse luuüdis ning ringleb veres kõige küpsemas vormis, kus võetakse vastu segmenteeritud neutrofiilide arv.
Veres ringlevate segmenteeritud neutrofiilide normaalväärtus on vahemikus 1600 kuni 8000 neutrofiilide segmenteerimist vere millimeetrites. Kui neutrofiilide väärtus on kõrge, näitab see, et inimesel on näiteks mõni bakteriaalne või seeninfektsioon.
Vereanalüüsis on lisaks segmenteeritud neutrofiilide arvu märkimisele ka eosinofiilide ja basofiilide arv, mis on neutrofiilid, mis on toodetud eesmärgiga võidelda nakkuse vastu ja mille tulemuseks on segmenteerunud neutrofiilide moodustumine.
Miks võivad neutrofiilid muutuda?
Neutrofiilide arvu saab hinnata hematoloogia abil, mille põhjal oli võimalik kontrollida kogu valgevere seeriat. Leukotsüüte hinnatakse vereanalüüsi konkreetses osas, mida nimetatakse leukogrammiks, mis võib näidata:
1. Kõrged neutrofiilid
Neutrofiilide, mida nimetatakse ka neutrofiilideks, arvu suurenemine võib toimuda erinevate olukordade tõttu, mis on peamised:
- Nakkused;
- Põletikulised haigused;
- Diabeet;
- Uremia;
- Eklampsia piinlikkuse ajal;
- Maksa nekroos;
- Krooniline müeloidne leukeemia;
- Splenektoomiajärgne polütsüteemia;
- Müeloproliferatiivsed sündroomid;
- Hemorraagia;
- Põletused;
- Elektrilöök;
- Vähk.
Neutrofiilia võib tekkida ka füsioloogiliste seisundite tõttu, näiteks vastsündinutel, sünnituse ajal, pärast korduvaid oksendamise episoode, hirmu, stressi, adrenaliiniravimite kasutamist, ärevust ja pärast kehalist aktiivsust..
Kui neutrofiilide väärtus on kõrge, võib arst nõuda muid diagnostilisi teste, et põhjuse õigesti välja selgitada ja alustada sobivat ravi..
2. Madalad neutrofiilid
Neutrofiilide arvu jagunemine, mida nimetatakse ka neutropeeniaks, võib toimuda järgmistel põhjustel:
- Aplastne, megaloblastiline või ferropeeniline aneemia;
- Leukeemia;
- Hüpotüreoidism;
- Ravimite kasutamine;
- Autoimmuunhaigused nagu süsteemne erütematoosluupus;
- Müelofibroos;
- Tsirroos.
Alla 3 kuu vanustel lastel võib olla madal neutrofiilide tase, eriti viiruste või bakterite tõsiste nakkuste korral. Downi sündroomiga lastel on ka ilma terviseprobleemideta madal neutrofiilide arv..
Neutropeenia korral võib arst soovitada viia läbi müelogrammi, et uurida veres segmenteeritud neutrofiilide arvu jagunemise põhjust, lisaks kontrollida muutusi, mis on seotud neutrofiilide prekursorrakkude tootmisega luuüdi.
