Kuidas aidata oma lapsel vähiga silmitsi seista
Lapsed ja noorukid reageerivad vähi diagnoosimisele erinevalt, vastavalt nende vanusele, arengule ja isiksusele. Siiski on ka selliseid tundeid, mis on samas vanuses lastel tavalised, seetõttu on olemas ka mõned strateegiad, mida vanemad saavad teha, et aidata oma lapsel vähiga toime tulla.
Vähi peksmine on võimalik, kuid uudiste saabumist ei võeta alati parimal viisil vastu, lisaks ravile, millel on palju kõrvaltoimeid. Siiski on mõned strateegiad, mis aitavad teil sellest delikaatsest etapist sujuvamalt ja mugavamalt üle saada..
Lapsed kuni 6 aastat
Kuidas nad tunnevad?
Selles vanuses lapsed kardavad vanematest eraldumist ning kardavad ja ärrituvad, sest nad peavad läbima valusad meditsiinilised protseduurid ja neil võivad olla kõhedused, karjuda, lüüa või hammustada. Lisaks võivad nad esineda õudusunenägudena, minna tagasi vana käitumise juurde, näiteks voodimärgamine või pöidla imemine, ning keelduda koostööst, seista vastu korraldustele või suhelda teiste inimestega..
Mida teha?
- Lapse rahustamine, kallistamine, kaisutamine, laulmine, lapsele laulu esitamine või mänguasjadega segamine;
- Hoidke meditsiiniliste testide või protseduuride ajal alati lapsega;
- Hoidke toas lapse lemmik topitud loom, tekk või mänguasi;
- Loo lapsele isiklike esemete ja joonistustega rõõmsameelne, värvikas ja hea valgustusega haiglatuba;
- Säilitage lapse tavapärane ajakava, näiteks une- ja söögiajad;
- Võtke päevast päeva aega lapsega mängimiseks, mängimiseks või mõne tegevuse tegemiseks;
- Kasutage telefoni, arvutit või muid vahendeid, et laps näeks ja kuuleks vanemat, kes ei saa nende juures olla;
- Väga lihtsate seletuste andmine toimuvale isegi siis, kui olete kurb või nutte, näiteks "Ma tunnen end täna natuke kurvalt ja väsinuna ning nutmine aitab mul paremaks saada";
- Õpetage last hammustamise, karjumise, löömise või löömise asemel tervislikult oma tundeid väljendama, näiteks joonistama, rääkima või lööma patja;
- Premeerige lapse head käitumist, kui ta teeb koostööd meditsiiniliste läbivaatuste või protseduuridega, andes näiteks jäätise, kui see on võimalik.
6–12-aastased lapsed
Kuidas nad tunnevad?
Selles vanuses lapsed võivad olla ärritunud koolist puudumise pärast ning ei suuda sõpru ja koolikaaslasi näha, süüdi mõeldes, et nad võivad olla vähki põhjustanud, ja mures, kui mõelda, et vähk satub kinni. 6–12-aastased lapsed võivad näidata ka viha ja kurbust, sest nad jäid haigeks ja nende elu muutus.
Mida teha?
- Selgitage lapsele arusaadaval viisil diagnoosi ja raviplaani;
- Vastake kõigile lapse küsimustele siiralt ja lihtsalt. Näiteks kui laps küsib: "Kas mul läheb kõik korras?" vastake siiralt: "Ma ei tea, aga arstid teevad kõik võimaliku";
- Nõuda ja tugevdada ideed, et laps ei põhjustanud vähki;
- Õpetage lapsele, et neil on õigus olla kurb või vihane, kuid et nad peaksid sellest oma vanematega rääkima;
- Jagage õpetaja ja koolikaaslastega lapsega toimuvat, julgustades last ka seda tegema;
- Korraldage igapäevaseid tegevusi kirjutamise, joonistamise, maalimise, kollaažide või füüsiliste harjutuste tegemisega;
- Aidake lapsel kontakti saada õdede-vendade, sõprade ja koolikaaslastega külastuste, kaartide, telefonikõnede, tekstsõnumite, videomängude, sotsiaalsete võrgustike või e-posti teel;
- Töötage välja kava lapsega kooliga kontakti pidamiseks, arvuti kaudu tundide jälgimiseks, näiteks materjalidele ja kodutöödele juurdepääsu saamiseks;
- Julgustage last kohtuma teiste sama haigusega lastega.
Teismelised vanuses 13–18 aastat
Kuidas nad tunnevad?
Teismelised on ärritunud koolist puudumise ja oma sõpradega olemise lõpetamise pärast, lisaks sellele, et neil pole vabadust ega iseseisvust ning et nad vajavad oma sõprade või õpetajate tuge, kes pole alati kohal. Teismelised saavad mängida ka tõsiasjaga, et neil on vähk, või proovida mõelda positiivselt ja muul ajal mässata vanemate, arstide ja ravi vastu.
Mida teha?
- Pakkuge lohutust ja empaatiat ning pettumustega toimetulemiseks kasutage huumorit;
- Kaasa nooruk kõigisse diagnoosi või raviplaani puudutavatesse aruteludesse;
- Julgustage teismelisi esitama arstidele kõiki küsimusi;
- Nõuda ja tugevdada ideed, et teismeline ei põhjustanud vähki;
- Las nooruk räägib ainult tervishoiutöötajatega;
- Julgustage teismelist jagama sõpradega oma haiguse kohta uudiseid ja hoidma nendega ühendust;
- Julgustage teismelist päevikut kirjutama, et ta saaks oma tundeid väljendada;
- Korraldage võimalusel sõprade külastusi ja kavandage tegevusi koos;
- Töötage välja kava, mille abil teismeline peab kooliga ühendust, jälgib tunde arvuti kaudu, omab juurdepääsu näiteks materjalidele ja kodutöödele;
- Aidatakse noorukil kontakti saada teiste sama haigusega noorukitega.
Vanemad kannatavad selle diagnoosi all ka lastega ja seetõttu peavad nad enda eest hoolitsemiseks hoolitsema oma tervise eest. Hirmu, ebakindlust, süüd ja viha saab leevendada psühholoogi abiga, kuid tugevuse uuendamiseks on oluline ka pere toetus. Seetõttu on soovitatav, et vanemad eraldaksid nädala jooksul puhkusehetked ning räägiksid sellest ja muudest asjadest.
