Mineraalsoolad - funktsioonid ja toiduallikad
Mineraalsoolad, nagu raud, kaltsium, tsink, vask, fosfor ja magneesium, on olulised toitained hormooni tootmisel, hammaste ja luude moodustamisel ning vererõhu reguleerimisel. Tavaliselt pakub tasakaalustatud toitumine kehale piisavas koguses mineraale.
Neid leidub toitudes nagu köögiviljad, puuviljad, täisteratooted ja nende kontsentratsioon varieerub sõltuvalt mullast, milles neid kasvatati, kuid neid leidub ka liha- ja piimatoodetes vastavalt nende mineraalide sisaldusele loomasöödas..
Mineraalsoolade funktsioonid ja allikad
Iga kehas olev mineraal täidab konkreetset funktsiooni, nagu on näidatud allpool:
1. Kaltsium
Kaltsium on kehas kõige rikkalikum mineraal, mida leidub peamiselt luudes ja hammastes. Lisaks luustiku moodustumisele osaleb ta ka sellistes protsessides nagu lihaste kokkutõmbumine, hormoonide vabanemine ja vere hüübimine.
Seda leidub peamiselt piimas ja piimatoodetes, nagu juust ja jogurt, kuid seda võib leida ka sellistest toitudest nagu spinat, oad ja sardiinid. Teadke kõiki kaltsiumi funktsioone.
2. Raud
Raua peamine ülesanne kehas on osaleda hapniku transportimisel veres ja rakkude hingamises, mistõttu võib selle puudus põhjustada aneemiat..
Seda leidub toitudes nagu liha, maks, munakollased, oad ja peet. Vaadake, mida süüa aneemia raviks.
3. Magneesium
Magneesium osaleb sellistes protsessides nagu lihaste kokkutõmbumine ja lõdvestamine, D-vitamiini tootmine, hormoonide tootmine ja vererõhu säilitamine. Seda leidub sellistes toitudes nagu seemned, maapähklid, piim ja piimatooted ning täisteratooted. Lisateavet magneesiumi kohta leiate siit.
4. Fosfor
Fosforit leidub koos luudega peamiselt luudes, kuid osaleb ka sellistes funktsioonides nagu ATP kaudu keha anergia pakkumine, olles rakumembraani ja DNA osaks. Seda võib leida sellistest toitudest nagu päevalilleseemned, kuivatatud puuviljad, sardiinid, liha ja piim ning piimatooted.
5. Kaalium
Kaalium täidab kehas mitmeid funktsioone, näiteks osaleb närviimpulsside ülekandmisel, lihaste kokkutõmbumisel, kontrollib vererõhku, toodab valke ja glükogeeni ning genereerib energiat. Seda leidub sellistes toitudes nagu jogurt, avokaado, banaanid, maapähklid, piim, papaia ja kartul. Vaadake, mis juhtub kehas, kui kaaliumi taset muudetakse.
6. naatrium
Naatrium aitab reguleerida vererõhku, reguleerida kehas vedeliku taset ja osaleb närviimpulsside ülekandmisel ning lihaste kokkutõmbumisel. Selle peamine toiduallikas on sool, kuid seda leidub ka sellistes toitudes nagu juust, töödeldud liha, köögiviljakonservid ja valmisvürtsid. Vaadake muid naatriumirikkaid toite.
7. Jood
Joodi põhifunktsioon kehas on lisaks kilpnäärmehormoonide moodustumisel osalemine ka selliste probleemide ennetamiseks nagu vähk, diabeet, viljatus ja kõrgenenud vererõhk. Seda leidub toitudes nagu jodeeritud sool, makrell, tuunikala, muna ja lõhe.
8. Tsink
Tsink stimuleerib laste kasvu ja arengut, tugevdab immuunsussüsteemi, hooldab kilpnäärme nõuetekohast toimimist, hoiab ära diabeedi, parandades insuliini toimet ja omab antioksüdantset toimet. Peamised tsingi allikad on loomsed toidud nagu austrid, krevetid ja veiseliha, kana, kala ja maks. Lisateavet tsingi kohta leiate siit.
9. seleen
Seleenil on suur antioksüdantsusjõud ja see hoiab ära selliseid haigusi nagu vähk, Alzheimeri tõbi ja südame-veresoonkonna haigused, parandab kilpnäärme talitlust ja aitab kaalulangus. Seda leidub sellistes toitudes nagu Brasiilia pähklid, nisujahu, leib ja munakollane.
10. Fluor
Fluoriidi peamine ülesanne kehas on vältida mineraalide kadu hammaste poolt ja vältida kaariese tekitavate bakterite põhjustatud kulumist. Seda lisatakse voolavasse vette ja hambapastadesse ning kontsentreeritud fluoriidi lokaalne manustamine hambaarsti poolt on hammaste tugevdamiseks tugevama toimega.
Millal toidulisandeid võtta
Mineraalseid toidulisandeid tuleks võtta juhul, kui toidust ei piisa keha vajaduste rahuldamiseks või kui on haigusi, mis nõuavad kehas suuremat mineraalainete sisaldust, näiteks osteoporoosi korral, mis nõuab näiteks D-vitamiini kaltsiumi lisamist.
Toidulisandite kogus varieerub olenevalt eluetapist ja soost, seetõttu peaks toidulisandite võtmise vajadust alati näitama arst või toitumisspetsialist.
