Koduleht » Unehäired » Kõik, mida peate teadma une halvatuse kohta

    Kõik, mida peate teadma une halvatuse kohta

    Unehalvatus on häire, mis ilmneb vahetult pärast ärkamist või uinumist proovides ja mis takistab keha liikumist, isegi kui meel on ärkvel. Seega inimene ärkab, kuid ei saa liikuda, põhjustades ahastust, hirmu ja terrorit.

    Selle põhjuseks on see, et une ajal lõdvestab aju kõiki keha lihaseid ja hoiab neid liikumatuna, et energiat saaks kokku hoida ja unenägude ajal äkilisi liikumisi ära hoida. Kui aga aju ja keha vahel ilmnevad uneprobleemid, võib aju keha liikumise taastamiseks aega võtta, põhjustades une halvatuse episoodi.

    Iga episoodi ajal on võimalikud hallutsinatsioonid nagu kellegi nägemine voodi ääres või kummaliste mürade kuulmine, kuid see on tingitud ainult liigsest ärevusest ja hirmust, mis on põhjustatud keha enda kontrolli puudumisest. Lisaks sellele võib kuuldud helisid õigustada ka kõrjalihaste liikumisega, mis toimub pidevalt ka siis, kui kõik ülejäänud keha lihased on une ajal halvatud.

    Kuigi une halvatus võib ilmneda igas vanuses, on see sagedamini noorukitel ja noortel täiskasvanutel vanuses 20–30, see on seotud vähem püsivate unehäirete ja liigse stressiga.

    Mida teha une halvatusest välja saamiseks

    Une halvatus on vähetuntud probleem, mis mõne sekundi või minuti möödudes iseenesest kaob. Sellest halvatusseisundist on aga võimalik kiiremini väljuda, kui keegi puudutab episoodi põdevat inimest või kui inimene suudab hetkel loogiliselt mõelda ja koondab kogu oma energia lihaste liigutamiseks.

    Kuidas vältida une halvatust

    Une halvatust on sagedamini esinenud halva magamisharjumusega inimestel ning seetõttu on episoodide esinemise vältimiseks soovitatav parandada unekvaliteeti järgmiste strateegiate abil:

    • Magada öösel 6–8 tundi;
    • Minge alati magama samal ajal;
    • Ärkamine iga päev samal kellaajal;
    • Vältige enne magamaminekut energiajooke, näiteks kohvi või karastusjooke.

    Enamikul juhtudest toimub une halvatus ainult üks või kaks korda elus. Kuid kui see juhtub näiteks rohkem kui üks kord kuus, on soovitatav konsulteerida neuroloogi või unehäiretele spetsialiseerunud arstiga, mille hulka võivad kuuluda ka antidepressandid nagu Clomipramine.

    Vaadake ka teisi näpunäiteid, mis aitavad und parandada ja mis võivad vähendada une halvatuse tõenäosust: kümme näpunäidet hea une jaoks.

    Une halvatuse sümptomid

    Une halvatuse sümptomid, mis aitavad seda probleemi tuvastada, on:

    • Ei suuda keha liigutada hoolimata väidetavalt ärkvel olekust;
    • Õhupuudus;
    • Ahastuse ja hirmu tunne;
    • Kerel kukkumise või ujumise tunne;
    • Kuulmishallutsinatsioonid, näiteks hääled ja helid, mis pole sellele kohale iseloomulikud;
    • Uppumistunne.

    Ehkki võivad ilmneda murettekitavad sümptomid, näiteks õhupuudus või ujuv tunne, une halvatus ei ole ohtlik ega eluohtlik. Jagude ajal jätkavad hingamislihaste ja kõigi elutähtsate organite normaalset toimimist.