Kõik TENS-i kohta füsioteraapias

TENS-seade, mida tuntakse ka kui transkutaanset elektrilist neurostimulatsiooni, on tõhus, ohutu ja mitteinvasiivne meetod kroonilise ja ägeda valu raviks ilma ravimiteta.

TENS-seadmed on füsioteraapias üks enimkasutatavaid ressursse näiteks artriidi, kõõlusepõletiku, reuma või nihestustega seotud valu raviks.

Millest see tehnika koosneb

TENS on tehnika, mille puhul elektrilised impulsid kantakse nahale spetsiaalsete seadmete abil, mis aktiveerivad närvisüsteemi sisemise kontrolli mehhanisme ja avaldavad valuvaigistavat toimet. See on mitteinvasiivne ja mitte sõltuvust tekitav meetod, mis ei põhjusta terviseriske ega põhjusta enamikul juhtudel kõrvaltoimeid. 

Selle analgeesia füsioloogiline mehhanism sõltub mõjutatud piirkonda rakendatava voolu modulatsioonist, see tähendab, et kui rakendatakse madala sagedusega ja kõrge intensiivsusega elektrilisi impulsse, vabastavad aju või luu endorfiine, mis on morfiiniga sarnase toimega ained, viies seega valu leevendamine. Kui elektrilisi impulsse rakendatakse kõrge sagedusega ja madala intensiivsusega, tekib analgeesia närvivalude signaalide blokeerimise tõttu, mida aju ei saadeta.

TENS-i pealekandmine kestab sõltuvalt stiimuli intensiivsusest umbes 20–40 minutit ja seda saab teha füsioterapeudi kabinetis või kodus.

Kui tähis on

TENS-tehnikat saab kasutada teatud tüüpi valu korral, näiteks artriidist põhjustatud valu, alaseljavalu, neuralgia, kaelavalu, kõõlusepõletiku, emakakaela piirkonnas paikneva neuralgia, ishias, kaelavalu, kõõlusepõletiku, reuma, luuvalu, seljavalu, nikastuse, dislokatsioonid, epikondüliit, operatsioonijärgne valu.

Mis kasu sellest on?

TENS-i füsioteraapiast tulenevad mõjud on analgeesia, lihaste stimuleerimine, veresoonte laienemine, turse vähendamine ja pehmete kudede vigastuste paranemise stimuleerimine.

Kes ei peaks kasutama

Seda meetodit ei tohiks kasutada rasedad ega imetavad naised, südamestimulaatorit kasutavad inimesed ega inimesed, kellel on manustamiskohas südame- või nahahaigus.