Mis see on ja millised on paranoilise skisofreenia sümptomid
Skisofreenia on psüühikahäire, mille korral inimene kaotab täielikult või osaliselt kontakti objektiivse reaalsusega ja need inimesed tavaliselt näevad, kuulevad ja tunnevad aistinguid, mida reaalsuses ei eksisteeri..
Paranoiline skisofreenia on skisofreenia kõige levinum alatüüp, kus ülekaalus on tagakiusamise või ülevuse pettekujutelmad, mis muudavad inimese sageli kahtlustavaks, agressiivseks ja vägivaldseks..
Sellel haigusel pole ravi, kuid seda saab kontrollida psühhiaatri ja ravimite võtmisega. Avastage muud skisofreenia tüübid.
Millised sümptomid
Paranoilse skisofreeniaga inimestel on järgmised peamised sümptomid:
- Uskuge, et neid taga kiusatakse või reeta;
- Tunne, et sul on ülivõimed;
- Hallutsinatsioonid, näiteks häälte kuulmine või millegi nägemine, mis pole tõeline;
- Agressiivsus, agitatsioon ja kalduvus olla vägivaldne.
Ehkki need on skisofreenia alatüübi kõige tavalisemad sümptomid, võivad ilmneda ka muud sümptomid, ehkki harvemini, näiteks muutused mälus, keskendumisvõime puudumine või sotsiaalne eraldatus. Teadke muid skisofreenia sümptomeid.
Võimalikud põhjused
Pole teada, mis skisofreeniat põhjustab, kuid arvatakse, et see on haigus, mida mõjutab geneetika, kuna see on pärilik. Lisaks suurendavad selle haiguse tekkimise riski ravimite kasutamine, viirusnakkuste esinemine, vanemate olemasolu raseduse ajal vanemas eas või alatoitumus raseduse ajal.
Samuti on suurenenud skisofreenia tekke oht inimestel, kes on kannatanud negatiivseid psühholoogilisi kogemusi, seksuaalset väärkohtlemist või mõnda füüsilist väärkohtlemist.
Milline on diagnoos?
Skisofreenia diagnoosimiseks hindab psühhiaater inimese esitatud märkide ja sümptomite komplekti ning vajadusel võib tellida testid, näiteks kompuutertomograafia või MRI, et välistada muud haigused, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid, näiteks ajukasvaja või näiteks dementsus.
Kuidas ravi toimub
Paranoidset skisofreeniat ei saa ravida, kuid haiguse ägenemiste vältimiseks tuleb läbi viia pidev ravi.
Üldiselt on inimesega kaasas psühhiaater ning ta võib olla integreeritud ka meeskonda, mis koosneb psühholoogist, sotsiaaltöötajast ja meditsiiniõest, kes on skisofreenia spetsialistid, kes saavad aidata inimese elukvaliteeti psühhoteraapia abil, jälgides igapäevaseid tegevusi ning peredele haiguse ja haiguse kohta teabe ja teabe pakkumine.
Tavaliselt on arsti välja kirjutatud ravimid antipsühhootikumid, mis aitavad haiguse sümptomeid kontrolli all hoida. Need, mille arst tavaliselt välja kirjutab, on teise põlvkonna antipsühhootikumid, kuna neil on vähem kõrvaltoimeid, näiteks aripiprasool (Abilify), olansapiin (Zyprexa), paliperidoon (Invega), kvetiapiin (Seroquel) või risperidoon (Risperdal), näiteks.
Kuid mõnel juhul võib arst välja kirjutada esimese põlvkonna antipsühhootikumid, mis, kuigi neil on rohkem neuroloogilisi kõrvaltoimeid, on palju odavamad.
