Koduleht » Haruldased haigused » Hanharti sündroom

    Hanharti sündroom

    Hanharti sündroom on väga haruldane haigus, mida iseloomustab käte, jalgade või sõrmede täielik või osaline puudumine ning see seisund võib esineda samal ajal ka keelel..

    Hanharti sündroomi põhjused on geneetilised, ehkki tegureid, mis põhjustavad indiviidi geenides nende muutuste ilmnemise, ei selgitata.

    A Hanharti sündroom ei ravi, plastiline kirurgia võib aga aidata jäsemete defekte parandada.

    Pildid Hanharti sündroomist

    Hanharti sündroomi sümptomid

    Hanharti sündroomi peamised sümptomid võivad olla järgmised:

    • Sõrmede või varvaste osaline või täielik puudumine;
    • Deformeerunud käed ja jalad, osaliselt või täielikult puuduvad;
    • Väike või deformeerunud keel;
    • Väike suu;
    • Väike lõualuu;
    • Lõug tõmbunud;
    • Õhukesed ja deformeerunud küüned;
    • Näo halvatus;
    • Neelamisraskused;
    • Munandite laskumine puudub;
    • Vaimne alaareng.

    Üldiselt peetakse lapse arengut normaalseks ja selle haigusega inimestel on normaalne intellektuaalne areng, nad on võimelised normaalse elu elama füüsiliste võimaluste piires..

    Hanharti sündroomi diagnoosimine tavaliselt tehakse seda raseduse ajal ultraheli abil ja imiku nähtude ja sümptomite hindamise kaudu.

    Hanharti sündroomi ravi

    Hanharti sündroomi ravi eesmärk on parandada lapses esinevaid defekte ja parandada tema elukvaliteeti. Tavaliselt hõlmab see lastearstide, plastikakirurgide, ortopeedide ja füsioterapeutide spetsialistide rühma osalemist, et hinnata iga sündroomi all kannatava lapse juhtumit..

    Keele või suu defektidega seotud probleeme saab parandada operatsiooni, proteeside paigaldamise, füsioteraapia ja kõneravi abil närimise, neelamise ja kõne parandamiseks.

    Käte ja jalgade puuduste raviks võib kasutada proteeside käsi, jalgu või käsi, mis aitab lapsel liikuda, käsivart liigutada, midagi kirjutada või haarata. Füsioteraapia, mis aitab lastel motoorset liikuvust saavutada, on väga oluline.

    Lapse arenguks on oluline perekondlik ja psühholoogiline tugi.