Kõige tavalisemad isiksusehäired

Isiksusehäired koosnevad püsivast käitumismustrist, mis erineb sellest, mida eeldatakse konkreetses kultuuris, millesse indiviid on sisestatud.

Isiksusehäired algavad tavaliselt täiskasvanueas ja kõige tavalisemad on:

1. Nartsissist

Nartsissistlikku isiksusehäiret iseloomustab suur imetlusvajadus, suurepärane tunne enda vastu, ülbus, vajadus alalise tunnustuse järele, piiramatu eduelus, võim, intelligentsus, ilu või ideaalne armastus.

Nartsissistid usuvad, et nad on erilised, ainulaadsed ja teistest paremad, nad tunnevad, et teised peaksid neid imetlema ja kohtlema erilisel moel, kasutama teisi ära oma eesmärkide saavutamiseks, puuduvad empaatiavõime ja ei mõista teiste inimeste tundeid ja vajadusi ning tunnevad sageli armukadedust või usuvad, et nad on kellegi teise kadeduse sihtmärk. Siit saate teada, kuidas elada nartsissistiga.

2. Piirjoon

Isiksusehäire piiril ilmneb inimestel, kellel on inimestevahelistes suhetes ebastabiilsus ja mida iseloomustavad pidevad tühjuse tunded, meeleolu järsud muutused ja märkimisväärne impulsiivsus. Pange proovile ja saate teada, kas teil on piirisündroom.

Need inimesed teevad üldiselt suuri pingutusi hülgamise vältimiseks, neil on ebastabiilsete ja intensiivsete suhete muster, mida iseloomustab idealiseerimise ja devalveerimise äärmuste vaheldumine, identiteedihäired ja impulsiivne käitumine. Lisaks on mõnel juhul neil inimestel enesevigastamine ja enesetapuoht.

3. antisotsiaalne

Antisotsiaalne isiksusehäire võib lapsena ilmneda väga varakult ning seda iseloomustavad lugupidamatus ja teiste inimeste õiguste rikkumine, ohtlik ja kriminaalne käitumine ning suutmatus kohaneda sotsiaalsete normidega.

Nendel inimestel on suurepärane võime petmiseks, valetamiseks, valede nimede kasutamiseks või teiste inimeste petmiseks, isiklikuks kasu saamiseks või lõbutsemiseks. Nad on impulsiivsed ja agressiivsed ning kasutavad sageli füüsilist agressiooni ja lugupidamatust teiste suhtes, tundmata kahetsust ega näita ükskõiksust kellegi vigastamise või väärkohtlemise suhtes. Siit saate teada, kuidas antisotsiaalset isikut tuvastada.

4. Dodge

Seda isiksusehäiret iseloomustab märkimisväärne pärssimine sotsiaalses keskkonnas, millega kaasnevad ebapiisavad tunded ja teiste inimeste suur tundlikkus negatiivse hinnangu suhtes..

Need inimesed väldivad inimestevahelise tegevuse läbiviimist, sest kardavad kriitikat ja tagasilükkamist või halvustamist, kardavad intiimsuhetesse astuda või kohtuda uute inimestega ja tunnevad end teise suhtes alaväärsena. Lisaks kardavad nad ka väga võtta isiklikke riske ja osaleda uutes tegevustes. Uurige, kuidas seda häiret ravitakse.

5. obsessiiv-kompulsiivne

Obsessiiv-kompulsiivset isiksusehäiret iseloomustab liigne mure organisatsiooni üle, perfektsionism, vaimne ja inimestevaheline kontroll, paindumatus, liigne mure detailide, reeglite, korra, korralduse või ajakavadega. Teage, kuidas ära tunda, kui kannatate selle häire all.

Need inimesed on liiga pühendunud tööle ja tootlikkusele, unustades vaba aja veetmise. Lisaks sellele on neil suur võimekus kasutuid esemeid käsutada, nad ei armasta ülesandeid delegeerida ega rühmas töötada, välja arvatud juhul, kui teistele inimestele kehtivad nende reeglid ja nad on eraviisiliste kulutuste ja teiste inimestega äärmiselt vaoshoitud..

6. Paranoid

Paranoilist isiksusehäiret iseloomustab äärmine kahtlus ja kahtlus teiste suhtes, milles paranoiline tõlgendab nende kavatsusi pahatahtlikult.

Paranoilise isiksusehäirega inimene ei usalda teisi inimesi ega kahtlusta neid ning tunneb sageli, et teda ärakasutatakse, väärkoheldakse või petetakse, kahtleb pidevalt sõprade ja kolleegide lojaalsuses, ei usalda teisi ja tunneb, et tema kavatsused on alandavad või ähvardav.

Lisaks peavad nad haletsust, ei andesta kergekäeliselt ja võtavad rünnakuna tavaliselt vastu teiste hoiakuid, reageerides impulsiivselt viha ja vasturünnakuga. Lisateave paranoilise isiksusehäire kohta.

7. Schizoid

Inimesed, kes kannatavad skisoidse isiksusehäire all, kalduvad distantseeruma teistest inimestest ja väldivad sotsiaalseid suhteid või lähisuhteid, näiteks kuulumist perekonda.

Lisaks eelistavad nad üksildaseid tegevusi, väldivad lähedast kontakti oma partneriga, neil pole lähedasi sõpru, nad on ükskõiksed kiituse või kriitika vastu ning on emotsionaalselt külmad ja eraldatud.

8. Skisotüüpne

Seda häiret iseloomustab võimetus luua intiimsuhteid ning umbusaldust ja kiindumuse puudumist teiste inimeste vastu.

Skisotüüpse isiksushäirega inimestel on ekstsentriline käitumine, veider veendumus, mis ei ole kooskõlas kultuurinormidega, millesse inimene sisestatakse, ning veider mõtlemine ja kõne. Siit saate teada, kuidas selle isiksusehäire ravi toimub.

9. Histrioonika

Histrioonilist isiksusehäiret iseloomustab liigne emotsionaalsus ja tähelepanu otsimine. Selle häire all kannatav inimene tunneb end halvasti, kui ta pole tähelepanu keskpunktis ja suhtlemist teistega iseloomustab sageli sobimatu käitumine, seksuaalselt provokatiivne ning emotsioonide väljendamise kiirete muutustega.

Tavaliselt kasutab ta tähelepanu saamiseks füüsilist välimust ning kasutab liiga impressionistlikku kõnet ja liialdatud emotsionaalseid väljendeid. Kuid neid inimesi mõjutavad kergesti teised või asjaolud ning nad peavad suhteid inimestega intiimsemaks, kui nad tegelikult on. Lisateave histrionilise isiksusehäire kohta.

10. Sõltuv

Sõltuvale isiksusehäirele on iseloomulik liigne hoolitsusvajadus, mis põhjustab alistuvat käitumist ja hirmu eraldatuse ees, raskusi otsuste vastuvõtmisel ilma teiste abita, vajadus teiste ees võtta vastutus oma peamiste eluvaldkondade eest ja raskusi teistega mitte nõustuda, kartuses kaotada toetus või heakskiit.

Lisaks on neil inimestel enesekindluse, energia või motivatsiooni puudumise tõttu keeruline projekte alustada või iseseisvalt asju ajada. Neil on ka äärmine vajadus saada kiindumust ja tuge ning tunda üksi olles ebamugavust või abitust ja seetõttu otsivad nad praeguse suhte lõppedes kiiresti uusi suhteid kiindumuse ja toetuse allikana. Uurige, kuidas ravi toimub.