Kas teadsite, et on võimalik uppuda ka vees viibimata?
Uppuda on võimalik isegi vees viibimata - seda seisundit nimetatakse sekundaarseks uppumiseks või kuivuks uppumiseks. Seda tüüpi uppumine võib ilmneda kuni 3 päeva pärast seda, kui inimene on vees olnud ja isegi väikese koguse vett sisse hinganud, ja kuigi seda tüüpi uppumine on haruldane, on see lastel tavalisem.
Kuiv uppumine võib aset leida pärast peaaegu uppumise episoodi, kus inimene joob ja hingab vett, kuid ilma uppumiseta. Sel juhul jõuab värske või soolane vesi kopsudesse, põhjustades hingamisteede turset, põhjustades kopsuturset ja inimene lämbub. Lisaks võivad basseinides olevad kemikaalid põhjustada allergilist reaktsiooni, jättes kopsud ülitundlikuks ja ärritatuks, halvendades seisundit.
Märgid, mis võivad viidata sekundaarsele uppumisele
Kuiva uppumisega inimene võib esialgu olla võimeline normaalselt rääkima ja sööma, kuid mõne aja pärast võivad ilmneda järgmised nähud ja sümptomid:
- Peavalu
- Unisus
- Liigne väsimus
- Hingamisraskused
- Valu rinnus
- Köha
- Ajukahjustuse nähud, näiteks rääkimis- ja suhtlemisraskused
- Võib esineda palavik
Need nähud ja sümptomid võivad ilmneda kuni 3 päeva pärast peaaegu uppumise episoodi, mis võib juhtuda randades, järvedel, jõgedel või basseinis, veega õnnetuse korral või isegi pärast iseenda oksendamist - olukord, mis võib juhtuda teadvuseta või eriti uniste inimestega, mis on tingitud liigse alkoholi mõjust kehale.
Mida teha, kui kahtlustate sekundaarset uppumist
SAMU-sse tuleks helistada telefonil 192, et selgitada toimuv või viia inimene viivitamatult haiglasse, et teha röntgenikiirgus ja oksimeetria hingamisfunktsioonide kontrollimiseks..
Pärast diagnoosimist võib arst välja kirjutada hapnikumaski ja selliste ravimite nagu Furosemiid kasutamise, et hõlbustada vedeliku eemaldamist kopsudest, mõnel juhul võib osutuda vajalikuks hingata seadmete abil.
Tea, mida teha veega uppumise korral ja kuidas seda olukorda vältida.