Koduleht » Dieet ja toitumine » Marasmus mis see on, märgid ja sümptomid ning kuidas ravi toimub

    Marasmus mis see on, märgid ja sümptomid ning kuidas ravi toimub

    Marasmus on üks valguenergia alatoitumuse liike, mida iseloomustab suur kehakaalu langus ning lihaste ja üldine rasva kadu, mis võib kasvule negatiivselt mõjutada.

    Seda tüüpi alatoitumust iseloomustab süsivesikute ja rasva esmane puudus, mis sunnib keha valke tarbima, et energiat toota, mis viib kehakaalu ja lihaste kadumiseni, iseloomustades seega üldist alatoitumist. Vaadake alatoitumise ohtusid.

    Valguenergia alatoitumus on tavaline 6–24 kuu vanustel lastel, kes elavad vähearenenud riikides, kus toitu napib. Lisaks sotsiaalmajanduslikule tegurile võib marasmust mõjutada ka varajane võõrutamine, ebapiisav toidutarbimine ja halvad tervislikud tingimused.

    Marasmuse tunnused ja sümptomid

    Marasmusega lastel esinevad seda tüüpi alatoitumusele iseloomulikud nähud ja sümptomid, näiteks:

    • Nahaaluse rasva puudumine;
    • Üldine lihaste kaotus, võimaldades näiteks luude visualiseerimist;
    • Kitsad puusad rinna suhtes;
    • Kasvu muutus;
    • Kaal tublisti alla soovitatud vanuse;
    • Nõrkus;
    • Väsimus;
    • Peapööritus;
    • Pidev nälg;
    • Kõhulahtisus ja oksendamine;
    • Suurenenud kortisooli kontsentratsioon, mis muudab lapse tujukaks.

    Marasmuse diagnoosimine toimub kliiniliste tunnuste ja sümptomite hindamise kaudu, lisaks võib taotleda laboratoorseid uuringuid ja muid diagnoosi kinnitavaid uuringuid, näiteks KMI, pea ja käe ümbermõõdu mõõtmine ning nahavoldide kontrollimine..

    Mis vahe on marasmusel ja Kwashiorkoril?

    Nagu marasmus, on ka kwashiorkor teatud tüüpi valguenergia alatoitumus, kuid seda iseloomustab äärmine valgupuudus, mis põhjustab selliseid sümptomeid nagu tursed, kuiv nahk, juuste väljalangemine, kasvupeetus, kõhu puhitus ja hepatomegaalia, st , laienenud maks.

    Kuidas ravi toimub

    Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel toimub alatoitumuse, sealhulgas marasmuse ravi etapiviisiliselt eesmärgiga suurendada järk-järgult tarbitavate kalorite hulka, et vältida soolestiku muutusi, näiteks:

    1. Stabiliseerimine, kus toitu võetakse järk-järgult metaboolsete muutuste muutmiseks;
    2. Taastusravi, milles laps on juba stabiilsem ja seetõttu intensiivistatakse toitmist, et oleks võimalik kehakaalu taastumine ja kasvu stimuleerimine;
    3. Järelmeetmed, kus last regulaarselt jälgitakse, et vältida retsidiivi ja tagada ravi järjepidevus.

    Lisaks võimaliku ägenemise tunnuste märkimisele on oluline lisaks lapse sugulasele või eestkostjale juhendada ka seda, kuidas ravi toimub ja kuidas last toita. Lisateave alatoitumise ja ravi kohta.